Snowangels!

Hällõu ka minu poolt! Eriti hea on lugeda teiste tsikkide tegemistest lumel, nii et väga spets idee see siin ju;)
Aga minu hooaeg on siiamaani üpris hea olnud, juba detsembris sain paar korda Kuutsekal ja isegi Zagaris käia, ainult et Zagari park oli tookord meeletult jääs ning ma suutsin maanduda korduval küünarnukile, siis see läks paiste ja ilusaks siniseks:) Järgmine kord saingi mäele alles jaanuari lõpus, aga see eest ootas siis juba Kuutsekal ees park, mis vahepeal oli valmis meisterdatud...eriti mõnus!
Nüüd eelmine nädal veetsingi komlmapäevast pühapäevani Otepääl, kauaoodatud puhkus pärast eksamimaratoni. Kolmapäeval oli eeriti hea ilm, selline null kraadi ümber, mis tähendab, et maanudumised olid mõnusad pehmed, seega veetsin terve päev pargis ja suutsin isegi ühe korra aga eriti sketchylt bs 180 ära maanduda. Kõik oli mõnus ja hea ja siis suutis Agne nii halvasti hüppes kukkuda, et murdis oma õlaluu:( mis tähendab, et tema jaoks on nüüd hooaeg läbi:( See tõmbas küll tuju suht nulli, pidime järgmised päevad ju koos sõitma.
Neljapäeval läksin mäele küll, aga üldse polnud sõiduisu, hommikul olin veel üksi ka...harjutasin switchis sõitmist, aga see tüütas kohe ära, läksin ikka parki. Miinuskraadid olid pargi juba veits jäiseks teinud..minujaoks...:D nagu mulle öeldi, et mind on ära hellitatud plusskraadide ja pehmete maandumistega, olen ise täitsa nõus jaa, seda harjumust on seega vaja muuta;) No igatahes too päev mul eriti midagi välja ei tulnud ja kodus olin juba 15 ajal.
Reedel aga see eest oli Kaisa ka minuga koos mäel, kuna see oli tema esimene hooaja päev pärast vigastusi, siis võttis ta veits rahulikumalt ja viitsis nats pilte ka teha.hhenivei, siis..ma arvan, et ma üritasin bs 180 teha ja kuna kikker oli juba suhteliselt sooneliseks sõidetud...tõmbas kant nii kinni, et ma suutsin meeletult ilusa mäsa panna ja otseloomulikult jäi see ka pildile:)Eriti äge on see, kui sa saad aru, et sa reaalselt kohe kukud ja veel võimalikult halvasti, siis kõik läheb aegluupi ja sa näed kuidas see maa aeglaselt su näo poole liigub ja siis käib põmm ja mõtled goddäm, mis ma nüüd ära murdsin? Aga õnneks tõmbas korra ainult hingetuks ja veits selline poomisetunne oli aga kõik oli terve ja siis..nagu ma ikka...hakkan naerma selle üle, kui lollilt võib üks inimene kukkuda :D
Õhtul mõtleime, et lähme otsime Otepää linnas mingeid ägedaid spotte, kus jaurata, midagi head ei leidnud ja kuna väljas oli siiski mingi -17 siis fotograafil näpud jäätusid, ma suutsin oma pöidla peale maanduda ja üldse jaksu enam polnud ning trippisime tagasi 100m Suusabaasi, kust meie tripp oli ka alguse saanud :D

Laupäeval ma mõtleisn, et ma ei sõida ja lähen vaatan Big Airi, aga noo.....munakal on ju box:) ja seda olukorda pidi ju ära kasutama...
Oii ja OBA aftekas oli ju nii hea...dubstep...kaifkaifkaif!